Õppevara

Muutuvate aegade tuules on alati olnud miski, mis hoiab ja kannab, annab kõigele mõtte ja sooja sära – see on tarkus ja hoolivus. Siin aabitsas on lood ühe klassipere lastest, kes õpivad keskkonnas, milles õpetatakse positiivseid väärtusi. Turvalise klassiruumi eesmärk on kujundada südame ja mõistuse koostöö harjumus. Uudishimu uut avastada, hea sõna vägi, julgus eksida, hea suhte loomine, usk oma õpilaste võimetesse – need on märksõnad, millega aabitsat avame. Head õpetajad, see, kuidas me õpetame, on sama tähtis, kui see, mida me õpetame. Õpetamine ja õppimine on loovuse valla laskmine. Tasub meeles pidada, et avatud ja rõõmus inimene teeb mängeldes suuri asju.

Esimesse klassi tulevad väga erineva lugemisoskusega lapsed. Aabitsa leheküljed on koostatud nii, et seal oleks huvitavat avastamist nii algajale kui ka oskajale. „Koolilapse aabitsas“ on lood kaksikutest Liisust ja Timmust, nende klassiõdedest ja klassivendadest ning õpetaja Üllest.
Tähti õppides saame lähemalt tundma kõiki selle klassi lapsi. A tähega koos saame aimu Annist, B tähte tundma õppides loeme lugu Brendast. D täht tutvustab Danieli. E täht teeb meid Emiliga tuttavaks. F täht viib meid Fredi koju jne. Selle sama seltskonnaga puutume kokku ka matemaatika töövihiku ülesannetes.

Tähtede õppimist alustame tähepildist. Aabitsa avamisele eelneb joonistamine ja kirja eelharjutused. Tähepildi tegemine aitab olla loov, luua seoseid, luua tervikpilti, ärgitab last tõhusamalt mõtlema, lisab mängulisust. Kõik see teeb lapse paremaks kuulajaks, õppijaks, rääkijaks, esinejaks ja õpetab koostööd tegema. Kui joonistada on lihtne, siis tuleb ka kirjutamine. Kuna joonistähed on juba lasteaias õpitud, siis alustame kirjatähtede õppimisega. Meeles tuleb pidada, et natuke julgustust võib olla kõik, mida laps vajab töörõõmu saamiseks. Arvestama peab laste tundlikkust, kriitika võib tõsiselt solvata.

Teksti lugemine. Algajale lugejale silbitatud tekst. Millisel tasemel laps loeb, võiks jääda tema enese valida. Õpetaja, ära arva, nagu oleks teatud laps alati nõrk ja teine tugev. Lapsed arenevad selles vanuses hüppeliselt ja ikka peab avanema võimalus olla täna tublim kui eile. Lugemise õpetamisel kujundame lugemistehnilist vilumust ja oskust loetud tekstiga jõukohaste juhiste järgi töötada. Erinevate lugude kaudu saab laps kogemuse, et lugeda on huvitav ja mõnus. Eesti traditsioonide hoidmiseks on aabitsas meie rahvakalendri tähtpäevadega seotud lood.

Õigekirja õpetamise aluseks on häälikuõpetus. Häälik on tähe hääl. Õpetame kuulama täishäälikute kõla ja kaashäälikute kõla erinevust. Suu erinevast asendist tulevad ka erinevad häälikud. 1. klass on uurimise ja avastamise aeg. Laseme õpilasel seda ise tajuda. Harjutame tajuma häälikute erinevaid pikkusi ja neid kirjas õigesti märkima.

Suulise keelekasutuse abil teeme tööd laste sõnavara rikastamiseks ja lauseehituse mitmekesistamiseks. Enne tekstide lugemist loome silla lapse tegelikust kõnest loetava tekstini. Tähtis on ka ettelugemine, kuulamisoskuse arendamine.Tänapäeva nutiühiskonnas on koolil kodu kõrval väga oluline roll meie emakeele hoidmisel ja laste sõnavara rikastamisel. Aabitsasse on just sel eesmärgil valitud erinevate autorite tekste.

Aabits ja töövihik vastavad kehtivale riiklikule õppekavale.